- Subscribers
- Subscribers
- Members
Sign in
Recover your password.
A password will be e-mailed to you.
๐๐ข๐ง๐ข๐ฌ๐ญ๐ซ๐ฎ ๐๐๐ณ๐๐ง๐ฏ๐จ๐ฅ๐ฏ๐ข๐ฆ๐๐ง๐ญ๐ฎ ๐๐ฎ๐ซ๐๐ฅ ๐ง๐จ ๐๐๐๐ข๐ญ๐๐ฌ๐๐ฎ๐ง ๐๐จ๐ฆ๐ฎ๐ง๐ข๐ญ๐๐ซ๐ข๐ ๐๐ข๐๐๐ซ๐ ๐๐ง๐ค๐จ๐ง๐ญ๐ซ๐ฎ ๐๐จ๐จ๐๐๐ซ๐ง๐๐ฌ๐๐ฎ๐ง ๐๐ง๐ญ๐๐ซ๐ฆ๐ข๐ง๐ข๐ญ๐๐ซ๐ข๐๐ฅ ๐๐ข๐ฌ๐ค๐ฎ๐ญ๐ ๐๐ฌ๐ฌ๐ฎ๐ง๐ญ๐ฎ ๐๐๐-๐๐จ๐จ๐ฌ
๐๐ข๐ฅ๐ข,๐๐/๐๐/๐๐๐๐: Vice-Primeiro Ministro, Ministro Coordenadรณr dos Assuntos Sociais e Ministro do Desenvolvimento Rural e Habitaรงรฃo Comunitรกria Eng. Mariano ASSANAMI Sabino, lidera enkontru koordenasaun interministerial halo Planu Asaun Nasionรกl ba assuntu Bee-moos, tinan 2024 nian.
Ekipa interministerial envolve husi ministeriu sira hanesan, Ministรฉriu Dezenvolvimentu Rural no Habitasaun Komunitรกria, Ministรฉriu Obras Pรบblika, Ministรฉriu Administraun Estatal, Ministรฉriu Saรบde, Ministรฉriu Edukasaun, Ministรฉriu Agrikultura, Ministรฉriu Petroleo Rekursus Minerais, Autoridade Munisรญpiu Dili, inklui Polรญsia Nasionรกl Timor-Leste (PNTL).
Ministรฉriu hirak nee sai ekipa Task Force ida neebรฉ lidera husi Ministru MOP, Sr. Samuel Marรงal no Vise-Primeiru Ministru nain rua hanesan konselleiru.
Iha enkontru, Vise-Primeiru Ministru, Ministรฉriu Dezenvolvimentu Rural no Habitasaun Komunitรกria, hatete, problema bee-moos iha Timor laran tomak inklui iha Dili tinan barak ona, maibรฉ seidauk bele resolve, tanba bee-moos sai fatรณr ne’ebรฉ kontribui hodi hamosu moras oi-oin, inklui mรก-nutrisaun neebรฉ oras nee sae ba 47%.
“Problema bee-moos kleur tebes ona, tanba ne’e IX Governu hakarak iha interministerial ida neebรฉ lidera husi Ministru Obras Pรบblika hodi halo koordenasaun oinsรก ita halo jestaun para fornese bee ne’ebรฉ kualidade di’ak ba ita nia inan aman sira,” dehan VPM, iha Salaun MOP, Kaikoli.
Nu’udar Primeiru-Ministru Interinu iha Konsellu-Ministru deside katak, tempu ona para iha koordenasaun inkui instrusaun, ba Ministรฉriu Edukasaun atu haree eskola sira, Ministรฉriu Saรบde haree postu saรบde, Ministeriu Estatal haree suku sira to’o iha kraik ne’ebรฉ sei falta bee-moos, no husi Institutu Jeolojia atu haree kona-ba kualidade bee iha rai oko.
Enkuantu husi Floresta oinsรก mak bele kuidadu bee matan sira, entaun iha papel oin-oin maibรฉ hotu-hotu servisu hamutk ba povu no ba rai ida ne’e, entaun tenki halo koordenasaun di’ak para rekursu bee ne’e uza ho didi’ak ba povu.
Bainhira bee nee jere halo didiak mak sei fรณ moris ba ai-horis, bee ba ema no balada, bee ba enerjia, ikus liu kuandu bee iha protesaun ne’ebรฉ di’ak mak sei bele rezolve mรณs mudansa klimatika ne’ebรฉ akontese.
Dadaun nee fornesimentu bee-moos ba komunidade lao hela maibรฉ presiza komunidade nia konsensia atu labele fura kanu arbiru no husik bee sulin, halo komunidade balun lebele hetan bee-moos, fiar metin ba inan aman sira hotu bele iha konsiensia halo jestaun di’ak uma kain sei bele asesu ba bee.
Ohin loron ema liga bee illegal dala ruma tanba nia la hetan bee ne’e mak nia halo kuak, entaun ne’e la’os problema inan aman ka joven sira la iha konsiensia, maibรฉ presiza halo jestaun, presiza iha partisipasaun komunidade, lider komunitaria sira atu kuidadu rekursus bee sira nee.
๐๐๐๐ข๐ ๐๐๐-๐๐๐๐-๐๐๐๐๐